Mis saab, kui päikesepaneelide eluiga on läbi?

Andres Meesak, Eesti päikeseenergia assotsiatsiooni tegevjuht

Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) hinnangul on 2050. aastaks oma kasutusea lõppu jõudnud 78 miljonit tonni päikesepatareisid ning aastas tekib juurde 6 miljonit tonni uusi päikesepaneelide jäätmeid. Et täna töödeldakse ümber kõigest 10% kõikidest töö lõpetanud päikesepaneelidest, siis tekib tahestahtmata küsimus, mis saab neist siis, kui nad oma töö lõpetavad.  

Euroopa regulatsiooni kohaselt on päikesepaneelide näol tegemist elektroonikajäätmega ja selle elutsükli lõppu reguleerib Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EN, mille esimene versioon võeti vastu juba 2003, aga viited päikesepaneelide jäätmetele lisati viimase 2012 täiendusega. Selle direktiivi põhimõtted on üle võtnud kõik EL riigid, sealhulgas Eesti.  

EL regulatsioon keelab elektroonikajäätmete ladestamise prügilates ja nõuab nende ümbertöötlemist, sest päikesepaneelid sisaldavad toksilisi raskmetalle nagu plii ja kaadmium, mistõttu võivad need prügilasse sattudes saastada põhjavett. Seega puudub arutelu, mis on kallim või odavam – ümbertöötlemine on ainus viis. Päikesepaneelide taaskasutus loob tulevikus täiendavaid rohetehnoloogia töökohti ja juba praegu tegeldakse sellega, et olla valmis suurema mahu jäätmetega toimetulekuks. 

Täna on Euroopas olemas juba tehnoloogia, näiteks Veolia ümbertöötlemistehas Prantsusmaal, mis on võimeline uuesti ringlusse andma 94,7% paneelide komplekteerimiseks kasutatud materjalidest. See on ka teoreetiline piir, sest 100% ei ole jäätmekäitluses kunagi saavutatav. (https://www.pv-magazine.com/2020/08/26/recycling-pv-panels-why-cant-we-hit-100/). 

Euroopa vanim võrguga ühendatud päikeseelektrijaam tähistas äsja oma 40. sünnipäeva ja töötab ikka edasi. Seega päikesepaneelide puhul teatav 25…30 aastane eluiga on pigem raamatupidamislik, mitte tegelik. Eestis hakati paigaldama päikesepaneele kümmekond aastat tagasi. Nende, esimeste paigaldatud paneelide eluiga kestab veel vähemalt 15 – 20 aastat. Kuna paneelidel väheneb ajas materjali degradeerumise tulemusel võimsus, tootjad tavaliselt garanteerivad 75 – 80% võimsuse säilimise kas 25 või 30 aasta möödudes. Selle aja möödumisel, eelkõige elamutel, ei hakka neid ilmselt keegi kohe maha monteerima ja paneelid töötavad veel ehk 10 – 20 aastat. Suurtes jaamades võidakse teha aga majandusliku otsuse tulemusena nn. repowering juba enne 25 – 30 aasta möödumist, kus vahetatakse vanad madalama kasuteguriga paneelid uute ja suurema kasuteguriga paneelide vastu.  

Hinnangute kohaselt juhtub Eesti laialdasem päikesepaneelide jäätmete teke 2050-ndatel aastatel. Selleks ajaks on tõenäoliselt arendatud ka välja piisavalt efektiivsed meetodid ja tehnoloogiad nii päikesepaneelidest kui muudest elektroonikajäätmetest materjalide separeerimiseks ja uuesti toormena ringlusse võtmiseks. Täpselt samad probleemid tuleb lahendada ka kõigi muude jäätmetega – näiteks tuumakütuse jäätmed, millega täna peale ladustamise järgnevaks 10 000 aastaks maa-alustes hoidlates ei osata midagi peale hakata. 

Päikesepaneelide utiliseerimine on oluline teema, mille tähtsus suureneb hüppeliselt ajal, mil esimesed paneelid hakkavad oma tööd lõpetama. Kuigi nende ümbertöötlemisest on selleks ajaks saanud tava, siis tasub toonitada ka, et kasutatud päikesepaneelide sattumist loodusesse hoiab ära ka tarbijate vastutustundlik käitumine.