Elekter otsas? Maksame siis tarbijatele

Konrad Hanschmidt, Gridio

Kolmapäeva õhtul 17. augustil on Eesti, Läti ja Leedu piirkonnas elektrit puudu ja hind tõuseb maksimaalse võimaliku €4,000 peale megavatt-tunni kohta.

Nord Pool turu andmed näitavad, et elektri puudujääk on vähem kui 3% ehk alla 100 megavati. Olnuks turul sel tunnil see 100 megavatti olemas, oleks hind olnud “kõigest” €1000 MWh, kuid siiski neli korda odavam. Olnuks turul veel 10% rohkem elektrit ehk ca 300 lisa-megavatti, olnuks hind 20 korda väiksem ehk €200 megavatt-tunni kohta.

Elektritootjaid aga paraku polnud – kes oli jaamad hooldusesse viinud, kes hoidis neid muudel põhjustel turult eemal. Kui tootjad ei suuda oma elektrijaamu turul hoida, siis on aeg maksta elektritarbijatele raha, et nemad välja aitaksid.

Balti riigid maksavad 17. augustil kell 18 ühe tunni elektri eest €12 miljonit (Eestis €4 miljonit).  Kõigest 3% väiksemat tarbimist viinuks hinna neli korda odavamaks ja kulu €3 miljoni peale. Mainitud 3% tarbimise vähendamiseks oleks olnud vaja 100 tuhande majapidamise 1 kilovatt-tunni jagu vähem tarbimist – näiteks ventilatsiooni kinni või kokkamise hilisemaks planeerimist. Aidanud oleks ka kui kolmsada büroohoonet oleks oma jahutamise tunniks ajaks kinni pannud. Arvestades, et meil on Balti riikides ohtralt büroohooneid ja 2.5 miljonit majapidamist, siis see ei ole suur hulk. Juba eile õhtul nägime sotsiaalmeedias üleskutseid seda teha vabatahtlikult. Ent selle eest tasuks lausa preemiat maksta!

Kui palju preemiat? Eesti, Läti ja Leedu tarbijad oleksid säästnud umbes 9 miljonit eurot tänu neile 100 tuhandele majapidamisele, kes hinna €4000 asemel €1000 peal oleks aidanud hoida. Kui oleksime jaganud kogu võidu ehk 9 miljonit eurot 100 tuhande majapidamise vahel, oleks iga majapidamine saanud €90 ühe tunni mittetarbimise eest. See on peaaegu kuu jagu tasuta elektrit. Kui oleksime jaganud ainult pool võidust ja ülejäänud jätnud ühiskondlikuks tuluks, oleks võinud maksta €45, mis on peaaegu pool paaki bensiini. 

Kui premeerida tarbijaid oma tarbimise nihutamise eest, et vältida elektrihinna šokke, oleks see sama hea, kui tuua turule kaks uut tuumajaama või üheksa Auvere jaama. Seejuures ei kuluks aastaid aega elektrijaama lubade menetluse ja ehituse peale, vaid üksnes mõned kuud ametnike tööd