Tuleviku elektriturg vajab salvestuslahendusi
Sunly läbis edukalt Eleringi eelkvalifitseerumise ning ühendas Eesti esimese suure akusalvesti mFRR manuaalse sageduse taastamise reserviga, mis on eelduseks üleeuroopalise MARI (Manually Activated Reserves Initiative) süsteemiga liitumisel. Kilingi-Nõmme külje all Pikkori päikesepargis asuv akusalvesti suudab võrku anda 1,7 MW ja süsteemi nimimahutavus on 2 MWh. Eestis teisi nii suuri töötavaid akusüsteeme ei ole.
Kui taastuvenergeetika arendused on juba hoo sisse saanud, siis vähem on tähelepanu pööratud olulisele süsteemkomponendile – salvestusele. Ilma salvestusvõimekuste rajamiseta jääb tulevast elektriturgu iseloomustama volatiilsus. Kõikuv pakkumine ja hind ei ole meelepärane kellelegi, ega toeta jätkusuutlikku ettevõtluskeskkonda. Salvestuse tähtsus kasvab järgmisel aastal veelgi eesootava lahkumisega Venemaa elektrivõrgust ning Balti süsteemide ühendamisega Mandri-Euroopa sagedusalaga. Sagedusalaga liitumise eelduseks on sagedusreservide loomine, mis sekkuvad siis kui võrgus esinevad pikemad kõikumised, mida ei suudeta tavapärase energiapakkumisega täita.
Reserviga liitumine ei ole akudega ainuvõimalik lahendus, kuid akudel on nii täna kui tulevikus väga selged eelised. Esiteks on tegu reservide vaates kõige kiirema reageerimisega tehnoloogiaga. Kui mFRR turg on 12,5 minutilise reageerimisekiiruse eeldusega, siis Sunly aku suudab tööle lülituda paari sekundi jooksul. Selline kiirus vastab nõudlikemate turgude nõuetele, millega liitumine on võimalik peale Venemaa elektrivõrgust lahti ühendamist. Näiteks aFRR eeldab 30-sekundilist reageerimist ja kõige nõudlikum FCR 5-sekundilist. Kiiremate turgude katsetamiseks on Elering juba alustanud koostööd Soome võrguoperaatoriga Fingrid. Sunly on esimesel võimalusel valmis panustama nii sellesse kui teistesse pilootprojektidesse, et omalt poolt toetada võimalikult sujuvat üleminekut Euroopa sagedusalasse. Kokkuvõttes on tulevase energiaturu julgeoleku määrajateks nii reageerimiskiiruse võimekus kui ületootmise ajal odavalt salvestatud energia müümine suurema nõudlusega hetkel. Mõlemat suudavad täita just akud. Arvestades, et sagedusjuhtimise jätkusuutlikkuse tagavad kiirus ja aastaringne reageerimisvõime, eeldaks oluliselt suuremat tähelepanu ja panust akulahendustele.
Eesti on seadnud eesmärgiks viia 2030. aastaks taastuvenergia osakaal 100 protsendini tarbimisest. Tegemist on olulise ja realistliku vaheetapiga, kuid samaaegselt peame looma pikaajalise jätkusuutliku energiasüsteemi. Selleks tuleb toetada innovatsiooni, uudseid tehnoloogiaid ja seeläbi pidevat süsteemi arengut, mille eelduseks on targalt läbimõeldud protsessid, selgeks sihiks taastuvenergeetika ja salvestus.
Loe pikemalt Äripäevast.