Üks väike hüpe üksikisikule, hiiglaslik hüpe energiajulgeolekule 

Me kõik sõltume elektrist ja muutume ilma selleta äärmiselt haavatavaks. Eeldame, et energia on alati saadaval kui seda vajame ja seda taskukohase hinnaga. Isiku tasandil tundub energiajulgeolek midagi sellist, mis pole meie enda kätes. Kuid kas teadsid, et energiasääst võib olla sinu esimeseks sammuks energiajulgeoleku suunas? 

On suurepärane tunne pärast külma ilmaga väljas viibimist tulla koju ja nautida temperatuuride kontrasti, mis tänu kütteseadmetele meie kodus on. Arvestades meie kliima eripära, oleme harjunud seadma oma termostaadi 22 °C peale. Selle temperatuuriga tunneb meie keha end mugavalt. Kuid kas teadsid, et kui vähendad oma termostaadi sättepunkte vaid 1°C võrra, ei säästa sa mitte ainult oluliselt oma igakuiselt elektriarvelt, vaid aitad kaasa ka küttesektori dekarboniseerimisele ja energiajulgeoleku suurendamisele? Ukraina territooriumil praegu toimuvate viimaste traagiliste sündmuste valguses on ülimalt oluline kiirendada rohepööret ja saada energeetiliselt 100% sõltumatuks. 

Kui sind huvitab asja rahaline pool, saad oma sääste simuleerida termostaadikalkulaatori abil, mis kasutab Fahrenheiti ühikut, kuid Celsiuse kraadide saamiseks võid kasutada lihtsat online muundurit. Viidates kalkulaatorile, säästad automaatselt umbes 6% sinu energiaarvelt kui sead termostaadi terveks päevaks 22 °C peale ja alandad 1 °C öiseks perioodiks (muide, jahedamas keskkonnas on tervislikum magada).  

Kui arvad, et väiketarbijate küttesüsteemi temperatuuri 1°C võrra alandamisest ei teki suurt muutust, siis vaata seda: 2020. aastal moodustasid majapidamised 35% Eesti energia lõpptarbimisest. Nüüd kujuta ette kui iga maja annaks oma panuse. Meie arvutuste kohaselt säästaks iga majapidamine küttesüsteemi temperatuuri 1°C võrra alandamisel enam kui 2% kogu Eesti energiatarbimisest. Räägime energiasäästust kuni 650 GWh aastas! Arvestades, et Eesti keskmine majapidamise elektritarbimine on ligikaudu 3000 kWh, oleks meie säästetud energiaga võimalik aastas varustada ligikaudu 220 000 majapidamist. Ja kui otsustad temperatuuri veelgi alandada või näiteks perioodidel, mil kedagi kodus pole, oleks mõju veelgi suurem. 

Energia lõpptarbimine erinevate sektorite kaupa Eestis 2020. aastal ja küttesüsteemi temperatuuri langetamise mõju 1°C võrra

Rahaline aspekt on kahtlemata väga motiveeriv ja oluline, kuid sisuliselt on sellel palju sügavam tähendus. Ilmselt juba tead, et 2021. aastal importis EL Venemaalt miljardeid kuupmeetreid maagaasi, mis moodustas ligikaudu 45% ELi gaasiimpordist ja 40% kogu gaasitarbimisest. Kui iga Eesti majapidamine suudaks termostaadi 1°C võrra madalamale seada, oleks mõju kohe tunda. Seda võib pidada ka väikeseks solidaarsusžestiks Ukrainale, mis näitab, et üheskoos võime kaotada energeetilise sõltuvuse teistest. 

Teine oluline (ja näiliselt globaalsem) meede, mida igaüks võiks ette võtta, on gaasiküttel töötavate katelde asendamine elektriliste soojuspumpadega. Võiks skeptiliselt arvata, et karmil põhjamaisel talvel soojuspumba kasutamine võib põhjustada kuu lõpus šokeeriva energiaarve, kuid see pole tõsi. Esiteks on soojuspumbad palju arenenud, need on loodud vastama karmidele energiatõhususe kriteeriumidele ja tootma soojust, tarbides samal ajal vähe energiat. Kuid loomulikult saad oma katusele paigaldada ka päikesepaneelid ja saada sealt soojuspumba tööle panemiseks tasuta energiat. 

Edukat energiapööret ei käivita poliitikud ja suured taastuvenergia arendajad. Seda käivitavad inimesed just nagu Sina!