Miks maksavad ühe Eesti aleviku elanikud kütte eest märksa rohkem kui naaberasulas? Väikestes kaugküttepiirkondades võivad kõrged investeerimis- ja ülalpidamiskulud muuta soojuse kalliks, kuid korteriühistud ei pruugi teada, et senisele lahendusele leidub alternatiive. Kas kaugküttest lahkumine on üldse võimalik ja mis saab sel juhul ülejäänud tarbijatest?
Sunly kogukonnapäeval arutlesid Sunly soojusäri juht Sander Ots, Eesti Omanike Keskliidu juht Andry Krass ja TalTechi doktorant Merili Metsik, milline on väikeste kaugküttepiirkondade tulevik, mida peaksid korteriühistud küttelahendust valides arvestama ning kas Eesti elektrivõrk on valmis soojuspumpade laialdasemaks kasutuselevõtuks.
Sunly soojusäri juht Sander Ots tõi arutelus välja, et Eestis on ligikaudu 35 kaugküttepiirkonda, kus soojuse hind ületab 100 €/MWh ilma käibemaksuta. Kui Tallinnas ja Tartus on kaugkütte hind püsinud suhteliselt stabiilsena, siis mitmes väiksemas piirkonnas on hinnad tõusnud.
Väikestes kaugküttevõrkudes on tarbijaid vähem, mistõttu tuleb katlamajade, torustike ja muude investeeringute kulud jagada väiksema hulga klientide vahel. Nii võib soojuse hind kujuneda kõrgeks isegi siis, kui kaugküttepiirkond on paberite järgi tõhus.
Loe lisaks: Miks maksab kaugküte väikeasulates rohkem?
Kütte hind ei ole korteriühistu ainus probleem
Eesti Omanike Keskliidu juht Andry Krass juhtis arutelus tähelepanu sellele, et korteriomanike jaoks ei pruugi kütte hind olla isegi kõige suurem mure. Paljude ühistute jaoks on olulisem küsimus, kuidas oma kodu korda teha ja tagada, et see oleks ka tulevikus elamisväärne. Renoveerimise käigus on mõistlik üle vaadata ka küttelahendus ning võrrelda erinevaid võimalusi.
Krass tõstatas ka kaugkütteteenuse kvaliteedi küsimuse. Mitmes piirkonnas ei pakuta kaugkütet aastaringselt, mistõttu peavad korteriühistud sooja tarbevee saamiseks kasutama täiendavaid seadmeid. See tähendab lisainvesteeringuid, hoolduskulusid ja elektritarbimist, mida kaugkütte megavatt-tunni hind otseselt ei kajasta.
Seetõttu ei pruugi kõige odavamana näiv küttelahendus olla kokkuvõttes kõige soodsam. Võrdlema peaks kõiki kulusid, mis on vajalikud selleks, et hoones oleks aastaringselt toasoe ja soe tarbevesi olemas.
Konkurents võib tuua küttehinna alla ka neil, kes teenusepakkujat ei vaheta
Kas kaugküttepiirkonnas on võimalik senisele lahendusele alternatiivi leida? Üks näide pärineb Tartumaalt Märjalt, kus kaks korteriühistut otsustasid minna üle lokaalsele soojuspumbal põhinevale küttelahendusele.
Sander Otsa sõnul oli Märjal kaugkütte hind jõudnud 117 euroni megavatt-tunni eest ning esitatud oli taotlus tõsta see 149 euroni. Kaks korteriühistut sõlmisid Sunlyga lepingu, millega fikseeriti soojuse hind kümneks aastaks tasemel 89 €/MWh. Pärast alternatiivi tekkimist langes kohaliku kaugkütte hind lõpuks 94 euroni.
Loe lähemalt Märja korteriühistute kogemusest.
Samas tõstatas Andry Krass olulise küsimuse: mis saab ülejäänud tarbijatest, kui osa kortermaju võtab kasutusele alternatiivse küttelahenduse? Võrgu ülalpidamise kulud jäävad siis väiksema hulga klientide kanda. Tema sõnul pole sellele lihtsat lahendust, kuid ka korteriomanikelt ei saa lõputult eeldada kõrge hinna maksmist üksnes olemasoleva süsteemi säilitamiseks.
Küttelahenduse vahetamisel tuleb arvestada enama kui hinnaga
Üks põhjus, miks korteriühistud senise küttelahenduse juurde jäävad, on muutusega kaasnev ebakindlus. Kes paigaldab uued seadmed? Kes vastutab hoolduse eest? Mis juhtub siis, kui küttesüsteem kõige külmemal talvepäeval ei tööta?
Sander Otsa sõnul on oluline, et alternatiivne küttelahendus ei tooks korteriühistule kaasa uusi tehnilisi ja halduslikke kohustusi. Näiteks täisteenusena pakutava soojuse puhul vastutab teenusepakkuja seadmete paigaldamise, hoolduse ja töökindluse eest ning korteriühistu tasub tarbitud soojuse eest.
Samas ei sobi õhk-vesi-soojuspumbal põhinev lahendus igale hoonele ilma täiendavate muudatusteta. Oluline on radiaatorsüsteemi tehniline seisukord, õhk-vesi soojuspumba põhise küttelahenduse kasutuselevõtu eelduseks on, et kasutusel on n-ö kahe toru süsteem. Seetõttu on eriti hea aeg küttelahenduse muutmist kaaluda koos hoone renoveerimisega.
Kas Eesti elektrivõrk on valmis kütte elektrifitseerimiseks?
Kui üha rohkem kortermaju hakkab soojust tootma elektriga, tekib küsimus, kas olemasolev elektrivõrk peab suurenevale koormusele vastu.
TalTechi doktorant Merili Metsik selgitas, et vastus sõltub suuresti piirkonnast. Soojuspumpade lisamine võib olla keerulisem tihedalt asustatud piirkondades, kus elektrivõrk on juba praegu suure koormusega. Hajaasustusega piirkondades ja uusarendustes on sageli rohkem võimalusi uute elektriseadmete ühendamiseks.
Metsik viitas uuringule, mille tulemused näitasid, et soojuspumpade laialdasel kasutuselevõtul võib olemasolev elektrivõrk jõuda oma võimekuse piirini. See ei tähenda, et soojuspumpade kasutuselevõttu tuleks pidurdada, küll aga tuleb iga piirkonna puhul hinnata võrgu võimekust.
Loe lisaks:Miks vahetada kortermajas õlikatel soojuspumba vastu?
Sander Otsa sõnul on senise kogemuse põhjal ligikaudu 80% hinnatud hoonetest olnud piisava peakaitsmega, et soojuspump olemasoleva elektriühendusega liita. Oluline roll on ka nutikal juhtimisel, mis võimaldab soojuse tootmist ja salvestamist ajastada nii, et vähendada koormust elektritarbimise tipptundidel.
Merili Metsik tõi välja, et tulevikus ei pruugi piisata ainult ühe hoone targast juhtimisest. Kui kõik tarbijad hakkavad oma seadmeid juhtima üksnes odava börsihinna järgi, võivad nad tahtmatult tekitada elektrivõrgus uusi koormustippe. Seetõttu tuleb tulevikus koordineerida energia kasutamist ka piirkonna ja kogukonna tasandil.
Milline on Eesti küttetulevik?
Kõigile kortermajadele ei ole ühte universaalset küttelahendust. Suuremates linnades võib kaugküte jääda kõige mõistlikumaks valikuks. Väiksemates piirkondades, kus kaugkütte hind on kõrge ja tarbijaid vähe, võib lokaalne küttelahendus pakkuda märkimisväärset kokkuhoidu.
Sander Otsa hinnangul võivad mitmed praegused väikesed ja kõrge hinnaga kaugküttepiirkonnad järgmise viie aasta jooksul tegevuse lõpetada või teha otsuse senise süsteemi sulgemiseks.
Korteriühistute jaoks on oluline, et küttelahenduse valikut ei lükataks edasi üksnes harjumusest või teadmatusest. Kui maja on renoveerimisel, senine küttesüsteem vajab väljavahetamist või soojuse hind on piirkonnas märkimisväärselt kõrgem kui mujal, tasub alternatiive võrrelda.
Küsimus ei ole ainult selles, kuidas järgmisel talvel vähem maksta. Küsimus on selles, milline küttelahendus hoiab kodu soojana ja kulud mõistlikuna ka kümne aasta pärast.
Kas sinu korteriühistu maksab kütte eest liiga palju? Uuri, kas sinu majale leidub soodsam küttelahendus.