Eesti elektrituru ABC

Elektrit kasutad iga päev. Aga niipea, kui jutt läheb elektriturule, muutub lihtne baasteenus kiiresti keeruliseks: börsihind, võrgutasu, marginaal, Nord Pool, EstLink, bilanss ja sagedusreservid…

Meie arvates ei pea elektri ostmiseks energeetik olema. Panime siia kokku Eesti elektrituru kõige olulisemad põhimõtted lihtsalt ja selgelt, et järgmine elektriarve, hinnavõrdlus või uudis elektriturust oleks päriselt arusaadav.

Elektriturg

Kuidas Eesti elektriturg töötab?

Elektriturul tegutseb mitu erinevat osapoolt, kuid tarbija vaatest saab süsteemi jagada neljaks: elektri tootmine, elektriga kauplemine, elektri transportimine võrgus ja elektri müük lõpptarbijale.

1. Elektri tootmine. Elekter peab kõigepealt kusagil tekkima. Seda toodavad näiteks päikese-, tuule-, põlevkivi-, gaasi-, biomassi- ja hüdroelektrijaamad. Eesti elektrisüsteem on ühendatud naaberriikidega, mistõttu ei pea Eestis tarbitav elekter olema tingimata Eestis toodetud.
2. Elektriga kauplemine. Toodetud elektriga kaubeldakse elektriturul. Üks oluline kauplemiskoht on Nord Pooli elektribörs, kus kujuneb ka Eesti börsihind. Elektrimüüjad saavad elektrit hankida börsilt, otse tootjatelt või pikaajaliste lepingutega. Seega ei tähenda elektriturg ainult elektribörsi.
3. Elektri transportimine. Elektri füüsilise liikumise eest vastutavad võrguettevõtjad. Elering haldab Eesti põhivõrku ja vastutab elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest. Jaotusvõrguettevõtjad, näiteks Elektrilevi, viivad elektri põhivõrgust kodude ja ettevõteteni.
4. Elektri müük tarbijale.Elektrimüüja on ettevõte, kellelt sina elektrienergiat ostad. Tarbijana saad valida endale meeldiva elektrimüüja ja elektripaketi.
   

Tasub meeles pidada: elektrimüüja ja võrguettevõtja ei ole sama asi. Elektrimüüjat saad ise valida. Võrguettevõtja sõltub aga sellest, kelle võrgupiirkonnas sinu tarbimiskoht asub. Elektri kasutamiseks on sul seetõttu tavaliselt kaks lepingulist suhet: elektrimüüjaga elektrienergia ostmiseks ja võrguettevõtjaga elektri kohale toimetamiseks.

Mis on elektrisüsteemi bilanss?

Elektrisüsteemis peab tootmine ja tarbimine olema igal hetkel tasakaalus. Kui elektrit toodetakse liiga vähe või liiga palju, tuleb süsteemi tasakaalu taastamiseks tootmist või tarbimist muuta. Elering vastutab Eesti elektrisüsteemi reaalajas toimimise eest. Turul vastutavad bilansi eest bilansihaldurid ning turuosalised peavad oma ostu, müügi, tootmise ja tarbimise tasakaalu korraldama. Loe lähemalt Eleringi elektri bilansiteenuse lehelt.

Mis on sagedusreserv?

Euroopa elektrisüsteemi sagedus on ligikaudu 50 Hz. Kui tootmine ja tarbimine lähevad tasakaalust välja, hakkab sagedus muutuma. Elektrisüsteemi stabiilsuse hoidmiseks kasutatakse reserve, mida saab vajadusel kiiresti aktiveerida. Selleks kasutatakse näiteks elektrijaamu, akusid või juhitavat tarbimist.

2025. aastal käivitasid Eesti, Läti ja Leedu süsteemihaldurid ühise Balti sagedusreservide turu. Elering avaldab ka sagedusreservide turu kokkuvõtteid. Tarbijale võib „sagedusturg“ tunduda kauge tehnilise teemana, kuid just sellised teenused aitavad hoida elektrisüsteemi igal sekundil töös.

Loe lisaks:Sunly hakkab Läti elektriturul pakkuma sagedusreservi teenust

Börsihind

Mis on Nord Pool?

Nord Pool on elektribörs, kus kaubeldakse elektriga Põhja- ja Baltimaades ning mitmel teisel Euroopa turul. Kui räägitakse Eesti börsihinnast, peetakse tavaliselt silmas Nord Pooli Eesti hinnapiirkonna turuhinda. Oluline on mõista, et Nord Pool ei ole elektrimüüja ega elektritootja. See on elektriturg, kus ostu- ja müügipakkumised kokku viiakse.

Kuidas kujuneb elektri börsihind?

Elektri börsihind kujuneb pakkumise ja nõudluse kohtumisel. Tootjad annavad turule teada, kui palju elektrit nad on valmis tootma ja millise hinnaga. Ostjad esitavad omakorda oma nõudluse. Turualgoritm paneb kokku tootmise, tarbimise ja riikidevahelised ülekandevõimsused.

Lihtsustatult: kõigepealt pääsevad turule tootmisviisid, mille muutuvkulu on madalam - nagu seda on päikese- ja tuuleenergia. Kui nõudluse katmiseks on vaja juurde kallimat tootmist (näiteks gaas või põlevkivi), tõuseb ka turuhind.

Seetõttu võib elektri hind olla väga madal ajal, mil tuult ja päikest on palju, kuid tarbimine väike. Külmal ja tuulevaiksel talveõhtul võib olukord olla vastupidine.

Mis mõjutab Eesti elektri börsihinda?

• elektritarbimise suurus Eestis ja lähiriikides;
• tuule- ja päikeseenergia tootmine;
• juhitavate elektrijaamade kättesaadavus ja tootmiskulu;
• gaasi ja teiste kütuste hind;
• CO₂ kvoodi hind;
• Eesti ja naaberriikide vaheliste ühenduste võimsus;
• elektrijaamade ja ülekandeühenduste rikked või hooldused;
• ilm ja temperatuur.

Eesti elektrihind ei kujune seega ainult selle järgi, kui palju elektri tootmine Eestis maksab. Eesti on osa suuremast omavahel ühendatud elektriturust.

Kas elektri börsihind muutub iga tunni järel?

Alates 1. oktoobrist 2025 kujuneb Euroopa järgmise päeva elektriturul hind 15-minutiliste perioodide kaupa. See tähendab, et ööpäevas võib olla 96 erinevat börsihinda.
15-minutiline hinnaperiood võimaldab turul paremini arvestada kiiresti muutuva tootmise ja tarbimisega, sealhulgas päikese- ja tuuleenergia kõikumisega.

See muudab ka targa tarbimise täpsemaks: elektriauto laadimise, boileri, aku või küttesüsteemi tööd saab järjest enam suunata mitte lihtsalt odavamale tunnile, vaid odavamale veerandtunnile.

Miks on homse päeva elektrihind juba täna teada?

Sest suur osa elektrist kaubeldakse järgmise päeva turul ehk day-ahead-turul. Turule esitatakse pakkumised järgmise päeva elektri ostmiseks ja müümiseks. Nende põhjal arvutatakse järgmise päeva hinnad. See ei tähenda siiski, et elektrikaubandus selleks päevaks lõpeb. Tootmise ja tarbimise prognoosid muutuvad pidevalt ning elektriga kaubeldakse ka päevasisesel ehk intraday-turul.

Miks on Eestis ja Soomes mõnikord erinev elektrihind?

Sest riikidevaheliste elektriühenduste võimsus on piiratud. Eesti on Soomega ühendatud EstLink 1 ja EstLink 2 merekaablitega ning Lätiga vahelduvvooluühenduste kaudu.
Kui kahe hinnapiirkonna vahel on piisavalt ülekandevõimsust, võivad hinnad olla samad või väga sarnased. Kui ühendus saab täis või selle võimsus on rikke või hoolduse tõttu piiratud, võivad hinnad lahkneda.

Seetõttu võib Soomes olla ühel ajal väga odav elekter, kuid Eesti hind märksa kõrgem. Füüsiline ühendus ei võimalda lõputult odavat elektrit ühest piirkonnast teise transportida. Seda nimetatakse ülekandepiiranguks ehk pudelikaelaks (congestion).

Miks on elektri börsihind mõnikord negatiivne?

Negatiivne elektrihind tähendab, et mingil perioodil on turul elektrit rohkem, kui selle järele on nõudlust.

Seda võib juhtuda näiteks siis, kui samaaegselt:

• tuule- ja päikeseenergia tootmine on suur;
• elektritarbimine on väike;
• elektritootmist ei ole võimalik kiiresti vähendada;
• elektri eksport teistesse piirkondadesse on piiratud.

Negatiivne börsihind ei tähenda tingimata, et elektritarbija kogu arve muutub negatiivseks, sest elektriarvel on ka teisi komponente.

Loe lisaks:Kuhu kadus keskpäevane tasuta elekter?

Elektripakett

Mis vahe on börsipaketil ja fikseeritud elektripaketil?

Börsipaketi elektrihind sõltub Nord Pooli turuhinnast. Kui turuhind langeb, saad ka sina soodsama hinnaga elektrit kasutada. Kui turuhind tõuseb, suureneb ka elektrikulu.
Börsipakett annab võimaluse oma tarbimist juhtida: kasutada rohkem elektrit odavamatel perioodidel ning vähem kallimatel. Elektrimüüja võib börsihinnale lisada marginaali, kuutasu või muid lepingus määratud tasusid. Seetõttu ei ole kõik börsipaketid ühesugused.

Fikseeritud hinnaga paketis lepitakse elektrienergia hind teatud perioodiks ette kokku. Elektrimüüja võtab enda kanda turuhinna kõikumise riski ning arvestab seda fikseeritud pakkumise hinnastamisel. Fikseeritud hind annab seetõttu suurema prognoositavuse, kuid sa ei saa kasu börsihinna langusest.

Mis on elektrimüüja marginaal?

Marginaal on elektrimüüja poolt elektri turuhinnale lisatav tasu. Seetõttu tasub börsipakette võrreldes vaadata mitte ainult sõna „börsipakett“, vaid kogu hinnastamise loogikat. Sunly börsipakett on marginaalivaba - maksad vaid börsihinda ning mõistlikku kuutasu.

Mis on elektripaketi kuutasu?

Kuutasu on elektrimüüjale makstav fikseeritud tasu, mis ei sõltu otseselt selle kuu börsihinnast või tarbimismahust. Elektrimüüjad kasutavad erinevaid hinnastamismudeleid. Mõnel paketil võib olla marginaal, mõnel kuutasu ning mõnel mõlemad. Seetõttu tuleks elektripakettide võrdlemisel küsida: kui palju maksan elektrienergia enda eest ja millised müüja tasud sellele lisanduvad?

Mis on võrgutasu?

Võrgutasu on tasu elektri transportimise eest elektrivõrgu kaudu sinu koju. Seda ei määra sinu valitud elektrimüüja, vaid võrguettevõte.

Võrguteenus ja elektrienergia ost on kaks erinevat teenust. Seetõttu võib elektrienergia börsihind olla väga madal või isegi negatiivne, kuid see ei tähenda automaatselt, et kogu elektriarve oleks null või negatiivne.

Mis on elektri ja võrguteenuse ühisarve?

Ühisarve tähendab, et elektrimüüja saadetud arvel on koos nii tarbitud elektrienergia kui ka võrguettevõtja võrguteenuse tasud. Võrguteenuse raha edastab elektrimüüja edasi võrguettevõtjale.

Elektrimüüja on võrguteenuse puhul arve vahendaja. Võrguteenust osutab endiselt sinu piirkonna võrguettevõtja. Kui küsimus puudutab näiteks võrgulepingut, võrgutasusid, elektriarvestit, liitumist või elektrikatkestust, tuleb pöörduda oma võrguettevõtja poole.

Ühisarve võimalus sõltub sellest, millise võrguettevõtja piirkonnas sinu tarbimiskoht asub. Näiteks Sunly esitab ühisarve klientidele, kelle võrguteenuse osutaja on Elektrilevi.

Mis on kaalutud keskmine elektrihind?

Kuu keskmine Nord Pooli hind ja sinu enda keskmine elektrihind ei pruugi olla samad. Põhjus on lihtne: sa ei tarbi igal perioodil sama palju elektrit.

Kui kasutad rohkem elektrit odavatel perioodidel, võib sinu tarbimisega kaalutud keskmine hind olla turu tavalisest keskmisest madalam. Kui suur osa tarbimisest langeb kallitele perioodidele, võib see olla kõrgem.

Näiteks kodu, kus elektriautot laetakse automaatselt öö kõige odavamatel veerandtundidel, võib saavutada teistsuguse keskmise hinna kui sama suure kogutarbimisega kodu, kus auto pannakse laadima kohe pärast tööpäeva.

Mida tähendab tark elektritarbimine?

Tark tarbimine tähendab elektrikasutuse ajastamist vastavalt hinnale või elektrisüsteemi olukorrale. Kõige lihtsam näide on elektriauto laadimine odavama elektrihinnaga ajal.

Samal põhimõttel saab juhtida:

• boilerit;
• soojuspumpa;
• põrandakütet;
• koduakut;
• elektriauto laadijat;
• mõningaid kodumasinaid.
  

Mida suurem ja paindlikum tarbimine, seda suurem võib olla positiivne mõju rahakotile.

Mis on üldteenus?

Kui tarbija kasutab elektrit, kuid tal ei ole elektrimüüjaga kehtivat elektrilepingut, toimub elektri müük talle üldteenuse korras. See tähendab, et elektrita inimene ei jää, kuid üldteenus ei ole sama asi mis teadlikult valitud börsi- või fikseeritud hinnaga elektripakett. Seetõttu tasub aeg-ajalt kontrollida, millise lepingu alusel sa elektrit tegelikult ostad.

Kuidas käib elektrimüüja vahetamine?

Elektripaketi või elektrimüüja vahetamine on lihtsam, kui esmapilgul tundub. Elektrijuhtmeid ümber vedada, arvestit vahetada ega elektrikatkestust karta ei ole vaja. Muutub elektrimüüja ja leping, mitte see, kuidas elekter sinu koju jõuab.

Uue paketi valimiseks sõlmi leping soovitud elektrimüüjaga. Üldjuhul edastab uus müüja vajalikud andmed elektrituru infosüsteemi ning vana elektrileping lõpeb vastavalt lepingu tingimustele. Ise olemasolevat elektrimüüjat uuest elektrilepingust teavitama ei pea. Võrguleping jääb samaks.

Kui sul on juba kehtiv elektrileping, tuleb müüjavahetuse info üldjuhul esitada vähemalt 14 päeva ette. Kui oled üldteenusel või sõlmid uue võrgulepingu, näiteks uude koju kolides, võib elektrileping alata võrgulepinguga samal päeval.

Enne vahetamist tasub üle vaadata olemasoleva lepingu tingimused. Eriti oluline on kontrollida, kas leping on tähtajaline ning kas selle ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb tasu.

Mida teha elektripaketiga elukoha vahetuse puhul?

Elektrileping on seotud konkreetse tarbimiskohaga, seetõttu ei koli elektrileping sinuga automaatselt uuele aadressile kaasa. Kui kolid, tuleb senise elukoha elektrileping lõpetada kuupäevast, mil sa seal enam elektrit ei tarbi. Uues elukohas tuleb kõigepealt sõlmida võrguleping sealse võrguettevõtjaga ning seejärel valida elektrimüüja ja sõlmida uus elektrileping.

Uue võrgulepingu sõlmimisel saab elektrileping alata võrgulepinguga samal päeval – tavapärast elektrimüüja vahetamise etteteatamisaega sel juhul ootama ei pea.
Elukoha vahetus on hea hetk oma elektripakett üle vaadata: uue kodu tarbimine võib olla varasemast väga erinev, eriti kui kodus on näiteks elektriküte, soojuspump, elektriauto, päikesepaneelid või aku.

Taastuvenergia

Mida tähendab 100% taastuvelekter?

Elektrivõrgus liiguvad kõikidest tootmisallikatest pärinevad elektronid koos. Seetõttu ei ole füüsiliselt võimalik suunata konkreetsesse kodusse ainult kõrval asuva päikesepargi elektrone. Taastuvelektri päritolu tõendamiseks kasutatakse päritolutunnistusi (Guarantees of Origin ehk GO).

Üks päritolutunnistus vastab ühele megavatt-tunnile toodetud energiale. Kui elektrimüüja müüb kliendile taastuvenergiana tõendatud elektrit, tuleb vastav kogus päritolutunnistusi kliendi tarbimise katteks registris kustutada. Eestis haldab päritolutunnistuste registrit Elering.

Seega tähendab taastuvelektri leping, et kliendi tarbimisele vastava koguse elektri taastuv päritolu on tõendatud — mitte seda, et elektrivõrgus liiguvad tema majja füüsiliselt eraldi „rohelised elektronid“.

Kes on prosumer ehk tootev tarbija ehk mikrotootja?

Tootev tarbija ehk prosumer on elektritarbija, kes toodab ka ise elektrit. Kõige tavalisem näide on päikesepaneelidega kodu.

Kui päikesepaneelid toodavad rohkem elektrit, kui kodu samal hetkel kasutab, liigub ülejääk võrku. Sõltuvalt elektrilepingust saab selle elektri elektrimüüjale müüa. Kui oma tootmisest ei piisa, ostab kodu elektrit võrgust juurde.

Loe lisaks:Kas su päikesepaneelid töötavad sinu heaks?

Mis on elektri tagasiost?

Elektri tagasiost tähendab tootva tarbija võrku antud elektri müümist elektrimüüjale. Näiteks kui päikesepaneelid toodavad keskpäeval 10 kWh, kuid maja tarbib sellest kohe 4 kWh, jääb 6 kWh üle. Selle saab võrku müüa.

Tagasiostulepingus tasub vaadata, kuidas kujuneb müügihind ning millise marginaali või tasu elektrimüüja rakendab.

Akusalvestus

Mis on aku roll elektriturul?

Aku võimaldab elektrienergia kasutamise aega nihutada. Näiteks saab aku salvestada elektrit, kui elekter on odav või päikesepaneelide tootmine suur, ning anda elektrit tagasi, kui elektrihind või kodu tarbimine on suurem. Seetõttu aitab aku suurendada päikeseenergia omatarvet ja võib võimaldada elektritarbimist turuhinna järgi optimeerida.

Suuremad akud saavad lisaks osaleda elektrisüsteemi tasakaalustamisel ja reserviturgudel.