Elektrit saab osta kahel viisil: fikseeritud paketiga, kus hind on lepingus kokku lepitud, või börsipaketiga, kus maksad turuhinda vastavalt oma tarbimisele. Kuid ka fikseeritud paketi puhul ostab müüja elektri börsilt — lihtsalt sulle müüb seda edasi koos riskimarginaaliga. Seega tasub börsihinna loogikast aru saada mõlemal juhul.
Börsihind on hulgihind, millega tootjad müüvad ja elektrimüüjad ostavad. Eestis kujuneb see Nord Pooli platvormil — iga päev arvutatakse järgmise päeva hinnad pakkumise ja nõudluse alusel. Hind muutub, sest elektrit ei saa suures mahus salvestada: kui tootmine ületab tarbimist, langeb hind — mõnikord isegi negatiivseks. Kui tarbimine ületab tootmist, tõuseb hind. Seetõttu on tuulisel pärastlõunal ja vaiksel talveööl elektri hinnad väga erinevad.
Nord Pool: elektrituru ühine kodu
Nord Pool on elektribörsi platvorm, mis sai alguse 1996. aastal Norras ja Rootsis. Täna hõlmab see Põhjala- ja Baltimaade elektriturud ning on osa suuremast Euroopa päev-ette ühisturust (SDAC — Single Day-Ahead Coupling). Sinna kuuluvad muuhulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia, Poola ja paljud teised riigid. Kõigi nende riikide elektrihind kujuneb sama põhimõtte alusel.
Eesti asub selles süsteemis Baltikumi hinnapiirkonnas. Meie hind on sageli lähedane Soome ja Läti omale, kuid erineb sellest, kui ühenduskaablite läbilaskevõime on piiratud.
2025. aasta alguses lahkus Eesti Vene elektrisüsteemist (BRELL) ja ühendus täielikult Euroopa võrguga. Rohkem mõjutegureid, jah — aga ka läbipaistvam ja stabiilsem turg.
Kuidas elektri börsihinda arvutatakse?
Elektri hind arvutatakse iga päev järgmise päeva jaoks. Kell 13:00 Kesk-Euroopa aja järgi avaldatakse järgmise päeva hinnad iga 15-minutilise vahemiku kohta.
Selleks peavad nii tootjad kui ostjad esitama oma pakkumised.
Tootja pakkuminenäeb välja nii: „Müün homme kell 14–15 vahel 50 MWh, kui hind on vähemalt 35 €/MWh. Kui hind langeb alla selle, ei tooda.“
Ostja pakkumine (suurettevõte, elektrimüüja, kes koondab tuhandete kodutarbijate vajadused) näeb välja nii: „Ostan homme kell 14–15 vahel 30 MWh, kui hind on alla 80 €/MWh. Kallimalt ma ei osta.“
Nord Pool kogub kõik need pakkumised kokku ja annab need algoritmile.
EUPHEMIA — algoritm, mis leiab tasakaalu
Algoritmi nimi on EUPHEMIA. Selle ülesanne on leida iga 15-minutilise perioodi jaoks hind, mille puhul kogutoodang katab täpselt kogutarbimise.
Lihtsustatult toimib see nii:
- Kõik müügipakkumised järjestatakse odavaimast kallimani.
- Kõik ostupakkumised järjestatakse kallimast odavaimani.
- Vaadatakse, kus need kaks järjekorda kohtuvad — see ristumiskoht on börsihind.
Keerulisem osa tuleb siis, kui arvesse võetakse ülekandepiiranguid: kui palju elektrit saab tegelikult näiteks Soomest Eestisse transportida. Kaabli läbilaskevõime on piiratud, ja kui Soomes on odav hüdroenergia, kuid kaabel on täis, ei pääse see elekter Eestisse ja Eesti hind kujuneb kõrgemaks.
Miks on elekter tuulisel päev odav ja pimedal talveõhtul kallis?
Elektritootjad järjestatakse börsil kulude järgi — kõige odavamad ette, kallimad lõppu. Seda järjekorda nimetatakse merit orderiks. Niiviisi ei saa ükski tootja ei saa kunstlikult hinda üles ajada, sest järjekord kujuneb tegelike tootmiskulude, mitte tootjate soovide järgi.
Järjestus toimib nii, sest eesmärk on katta tarbimise nõudlus võimalikult väikese kuluga. Kui algoritm alustaks kallimatest allikatest, maksaks elekter alati rohkem kui vaja — odavad tuule- ja päikeseenergia võimsused jääksid kasutamata, kuigi need toodavad elektrit peaaegu tasuta.
Tuule- ja päikeseenergia on alati esimesena platsis. Juba ehitatud tuulik või päikesepaneel toodab iga järgmise megavati peaaegu tasuta. Seda ei mõjuta kütusehinnad ega CO₂-kvoodid. Järgmised on hüdro- ja tuumaenergia, seejärel biomass, lõpus gaas, põlevkivi ja kivisüsi.
Algoritm täidab nõudluse alati odavaimast allikast alustades. Kui tuulest piisab, ongi hind madal. Kui mitte, lisatakse järgmine energiaallikas. Ja nii kuni kogu tarbimine on kaetud.
Hinna määrab viimane vajalik tootja. Kujuta ette: tuuline teisipäev, 90% elektrist tuleb tuulest. Kuid kella 19 paiku lähevad kõikjal pliidid põlema ja tarbimine tõuseb. Nõudluse katmiseks käivitatakse üks gaasiturbiin ja selle gaasijaama hind kehtib nüüd kogu tunnile. Seetõttu on tuulised päevad odavad ja õhtused tipptunnid kallid.
Miks mõnikord elekter on tasuta?
Negatiivne börsihind on päikeselisel ajal aina sagedasem nähtus.
2025. aastal oli kokku 249 tundi, mil elektri börsihind oli 0 või negatiivne. See juhtub siis, kui tootmine ületab tarbimist.
Eestis on päikeseparkide võimsus aastatega oluliselt kasvanud ning suvisel keskpäeval toodame rohkem elektrit kui sel hetkel tarbimiseks vajame. Sunly klientidest enam kui pooltel on oma päikesepark.
Lisaks ei saa kõik tootmisviisid tootmist kiiresti või üldse vähendada. Tuumajaama ei saa lülitada sisse-välja nagu lampi — reaktori käivitamine ja seiskamine võtab päevi ning on kulukas. Sarnane loogika kehtib paljude soojusjaamade puhul, mis toodavad elektrit koos soojusega: kui kaugküttevõrk vajab soojust, tuleb jaamas tootmist jätkata sõltumata elektrihinnast.
Tulemuseks on olukord, kus tootjad maksavad ostjatele peale, sest tootmise jätkamine on lihtsam kui jaama seiskamine. Börsipaketiga tarbija saab sel hetkel elektrit mitte lihtsalt soodsamalt, vaid saab elektri kasutamise eest tasu.
Mis paneb elektrihinna liikuma?
- Ilm— tuul ja päike alandavad hinda, vaikne ja pilves ilm tõstab seda.
- Hooaeg— talvel on tarbimine suurem (küte, valgustus), suvel väiksem.
- Kellaaeg— hommikul kell 7–9 ja õhtul kell 17–20 on nn tarbimise tipptund ning suurenenud nõudlus kergitab ka hinda.
- Gaasi ja CO₂-kvootide hind— mõjutab fossiilsete jaamade tootmiskulusid.
- Ühenduste läbilaskevõime— kui EstLink-kaabel Soome on täis, eralduvad Eesti ja Soome hinnad üksteisest.
- Erakorralised sündmused— jaamade rikked, hädaolukorrad.
Kuidas börsihinnast päriselt kasu saada?
Börsihinda sa ei muuda. Küll aga saad valida, millal oma seadmed tööle paned — ja see valik kajastub arvel. Loe näiteks Kristjani ja Marleeni kogemust.
- Pesumasin, nõudepesumasin ja kuivati: ajasta nende kasutamine odavatesse tundidesse. Tüüpiliselt on need kella 13–16 päeval (päikeseenergia tipptoodang) ja öösel.
- Elektriautode laadimine: planeeri laadija tööle siis, kui hind on madalaim. Enamik tänapäeva autosid ja laadijaid teeb seda automaatselt, kui annad neile järgmise päeva hinnad kätte.
- Soojuspump: kui sul on nutikas termostaat, saad seadistada suurema kütmisvõimsuse odavatele tundidele ja vähendada seda kallitel tundidel.
- Boiler: elektrilisel soojaveeboileril on sageli ajastamisfunktsioon. Sea see soojendama öösel, mitte hommikusel tipptunnil.
Võta Sunly börsipakett: 0% börsimarginaali, 100% taastuvenergia.
👉 Liitumine võtab kolm minutit. Vaata lähemalt.