Rasmusel on katusel päikesepaneelid - 16 tükki.
Ta luges need üle nädalal, kui need paigaldati. See on asi, mida inimene teeb, kui ta on just kulutanud märkimisväärse summa raha.
Paigaldus kestis kaks päeva. Mure nende tasuvuse pärast on kestnud märksa kauem.
Paneelid töötavad — rakendus näitab tootmist iga päev. Aga kas need töötavad tema jaoks? See on juba keerulisem küsimus.
See osa, millest müügikohtumisel eriti ei räägita
Kui Rasmus paneelid ostis, tundus loogika lihtne:
- tooda elektrit,
- osta vähem võrgust,
- säästa raha.
Aga elektri puhul ei loe ainult kogus. Loeb ka aeg.
Selgel suvepäeval toodavad päikesepaneelid kõige rohkem just siis, kui elekter on turul kõige odavam. Mõnikord nullilähedane. Vahel isegi negatiivse hinnaga.
Ja see tähendab midagi väga olulist:
Päikesepaneelide väärtus ei sõltu ainult sellest, kui palju need toodavad. See sõltub sellest, mida sa selle elektriga õigel hetkel teed.
Sama kilovatt-tund võib:
- olla peaaegu väärtusetu võrku müües,
- või väga väärtuslik siis, kui kasutad selle ise ära.
Just sinna tekibki päris sääst.
Kell 7 hommikul
Rasmus vaatab telefoni.
Mitte ilmarakendust. Vaid elektrihinda.
Ta juba teab, milline päev tuleb: kella 10 paiku kukub hind alla. Keskpäeval toodavad paneelid täisvõimsusel. Õhtul, kui kõik korraga süüa teevad ja telerid sisse lülitavad, tõuseb hind uuesti üles.
See hinnakõver määrab täna tema päeva rütmi rohkem kui ilm.
Kell 10 — pesupesemise sprint
Pesumasin tööle.
Nõudepesumasin tööle.
Ajastusega.
See tundub väike asi, aga tegelikult sünnib siin suurim muutus.
Rasmus ei kasuta lihtsalt odavat elektrit. Ta kasutab oma toodetud elektrit.
Iga kilovatt-tund, mille ta nüüd kohe ära kasutab:
- ei lähe võrku odavalt müüki,
- ei tule õhtul kallilt tagasiostmisele,
- ei maksa talle võrgutasu.
See on hetk, kus paneelid hakkavad päriselt tema heaks tööle.
Kell 11 — auto laadib ennast päikesega
Elektriauto aku on 60% peal.
Rasmus ei sõida enne homset. Auto seisab niikuinii maja ees. Nüüd hakkab see automaatselt laadima.
Põhimõtteliselt kasutab ta autot nagu akut.
Iga kilovatt-tund, mis täna autosse läheb, on kilovatt-tund, mida ta hiljem kallilt ostma ei pea.
Ta ei mõtle sellest enam kui “laadimisest”. See on energia salvestamine õigel hetkel.
Kell 12 — energiasalvesti, mis oli tal kogu aeg olemas
200-liitrine boiler - mitte midagi uut ega uhket.
Aga keskpäeval tööle pandud veesoojendi salvestab odava päikeseenergia õhtuseks dušiks, nõudepesuks ja homseks hommikuks.
Rasmus ei ostnud uut süsteemi. Ta lihtsalt muutis ajastust.
Ja sellest piisab rohkem, kui enamik inimesi arvab.
Kell 13 — mida ta tegelikult ostis
Rasmus paneb sauna sooja.
Mitte sellepärast, et “praegu on optimaalne tund”. Ta teeb sauna, sest tal on tahtmine.
Varem tähendas saun alati väikest sisemist kõhklust: Kas täna ikka tasub? Kas ma tahan seda elektriarvet pärast maksta?
Nüüd seda mõtet enam ei ole.
Paneelid ei muutnud ainult tema elektriarvet vaid need muutsid tema suhet oma koduga.
Ta istub teisipäeval kell pool kolm saunas ja mõtleb hetkeks tagasi:
- hinnapakkumisele,
- paigalduspäevale,
- kõhklusele enne “jah” ütlemist.
Ja siis jõuab talle kohale: See ongi see, mida ta tegelikult ostis. Mitte lihtsalt odavam elekter, vaid vähem pidevat kaalumist.
Õhtu saabub. Rasmus ei tee midagi.
Päike läheb madalamale. Börsihind tõuseb.
Aga pesu on pestud.
Auto laetud.
Vesi soe.
Kui tal on koduaku, on see päikeselisel ajal end laadinud ja katab nüüd õhtuse tarbimise ära.
Kõige tähtsam on aga see, et ta ei pea enam reageerima kallile elektrile. Ta planeeris selle päeva jooksul juba ette ära.
Mis siis tegelikult määrab tasuvuse?
Mitte paneelide arv. Mitte inverter. Mitte isegi aku.
Kõige suurem vahe tuleb sellest, kas kodu kasutab elektrit targalt või passiivselt.
Passiivne kodu:
- tarbib siis, kui vajadus tekib,
- ostab õhtul kallist elektrit,
- müüb päeval odavalt võrku.
Nutikalt juhitud kodu:
- nihutab tarbimise odavatesse tundidesse,
- kasutab võimalikult palju enda toodangut ise ära,
- salvestab energiat siis, kui see on odav või tasuta.
Ja see vahe ei ole väike.
10 000 kWh aastase tarbimise juures võib see tähendada:
- umbes 600 eurot säästu aastas,
- üle 11 000 euro 15 aasta jooksul.
Kui lisada juurde:
- omatarbimine,
- võrku müüdud elekter,
- aku kasutamine,
siis võib tüüpilise süsteemi kogukasuks kujuneda üle 20 000 euro.
Päikesepaneelid ei ole automaatne säästumasin. Need annavad sulle võimaluse.
See, kas need päriselt sinu heaks töötavad, sõltub ühest lihtsast asjast: millal ja kuidas sa oma elektrit kasutad.
Sama katus.
Sama päike.
Täiesti erinev tulemus.