Meretuuletoetus toob tarbijale kõrgema elektrihinna kulu
Käesoleva sügise üheks põhiküsimuseks Eesti energeetikas on meretuule toetamise võimalik ulatus. Taastuvenergiaettevõtete sõnul pole riigil vaja teha kiirustatud otsuseid meretuule toetamisel, kuna potentsiaal maismaal on suuresti kasutamata. Mereparkide nö esimene laine ei vaja erikohtlemist, märgitakse Tuuleenergia Assotsiatsiooni septembrikuises pöördumises riigi poole.
Samaaegselt püüab väike kuid häälekas grupp väita, et esimese laine meretuule projektidele kiirelt riiklike toetuste andmine oleks elektritarbijatele kasulik, kuid neil väidetel puudub tõepõhi.
Meretuule toetamine kiirustatud ja kitsal kujul toob tarbijale kaasa märkimisväärse elektrienergia lõpphinna tõusu läbi täiendavate tasude ja elektrihinna enda kasvu. Nii olemasolevale kui tulevasele potentsiaalsele tööstusele oleks see tugev hoop ning kahandaks Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Sarnaselt varasematele taastuvenergia toetustele, tähendab ka meretuule toetuse maksmine tarbijatele täiendavat kulu. Meretuule toetamisel tõuseks taastuvenergia tasu tarbijatele võrreldes tänasega kuni 174%. Täpne meretuulemaksu suurus sõltub arendajate pakutavast hinnast.
Viimaste aastate elektrihindade valguses argumenteeritakse mõnikord, et põranda ja laega või fikseeritud hinnaga toetusmehhanism võib luua olukorra, kus arendaja peaks hoopis riigile raha tagasi maksma. Lihtsustatult on selle eelduseks kõrgem keskmine hind turul, kui arendaja poolt pakutud piirhind. Sellise olukorra tekkimine on tõenäolisem maismaatuule ja hübriidparkide puhul, kuna meretuule omahind on maismaast üle kahe korra kõrgem.
Seega on võimalike tulude ja kulude võrdlemisel oluline arvestada ka maismaa projektidega. Järgnevas graafikus on näha kokku võetud Tuuleenergia Assotsiatsiooni eeldustele tuginedes riigi erinevate piirhindade juures pakutavad toetused või tulud. Standardse 12-aastase toetuse puhul tähendaks see täiendavalt 1,5 miljardi euro maksmist riigi poolt arendajale. Maismaatuule puhul oleks võimalik riigil endal aga teenida.
kui keskmine elektrihind börsil on 53 EUR/MWh
(rohelisega maismaatuul, sinisega meretuul)
Soodsamate ja võrku mõistlikumalt kasutavate hübriidparkide rajamine jääb venima, kui turule siseneb riigi poolt ebaproportsionaalselt suurelt ja ebavõrdsetel alustel toetatud meretuuleprojekt. Geograafiliselt hajutatud maismaatuule ja hübriidparkide toodang on ühtlasem, kui oleks ühte lahesoppi kokku surutud meretuulepark. Kaasaegsel hübriidpargil tuleb täiskoormusel töötades aasta peale 4650 töötundi, meretuulepargil Läänemeres aga 4600, näitab Eurowind Energy praktiline kogemus reaalsete parkidega Taanis.
Tõenäoliselt oleks meretuuletoetus, mida Eestis kavandatakse, vastuolus ka Euroopa Liidu riigiabi andmise reeglitega. Teistes riikides on meretuulele antud hinnagarantiid valitud aladele. Eesti nö esimese laine meretuule projektid on välja valitud aga arendajate endi poolt.
Meretuulepargiga ei kaasne tarbijale soodsam elektrihind. Riigi poolt ebamõistlikult toetatud meretuulepark suurendaks hoopis turumoonutusi ja hindade volatiilsust. Elektri hind tõuseks tuulevähestel tundidel ja teisalt tuleb toetuse abil kompenseerida madalama hinna perioode, kus tuult on eeldatavasti rohkem. Seetõttu on ühiskonna jaoks mõistlikum orgaaniline uute taastuvenergia võimsuste järkjärguline turule toomine, mitte järsk volatiilsuse suurendamine.
Sunly usub, et taastuvenergia arendamine ei tohiks ohustada tarbijate heaolu. Küllap ka just seetõttu rõhutab Tuuleenergia Assotsiatsioon vajadust tagada maksimaalne konkurents arendajate vahel ja soovitab oma teekaardis riigil oodata vähemalt aasta või poolteist, et kaaluda meretuuleprojektide toetamise täpseid tingimusi ja ulatust.
Seniks kuni maismaatuule- ja hübriidparkide potentsiaal on Eestis realiseerimata, ei ole mõistlik kehtestada tarbijatele ja ettevõtetele täiendavat meretuulemaksu.