Lithuania

Leedu näeb taastuvenergias väljapääsu Vene gaasist

Tadas Navickas, Sunly juht Leedus ja Poolas

Taastuvenergiat on juba ammu peetud üheks tähtsamaks vahendiks kliimamuutuste leevendamisel. Tehnoloogia areng on muutnud tuule- ja päikeseenergia ka majanduslikult kõige mõistlikumaks energia tootmisviisiks. See ja ELi poliitika on ajendanud Balti riike valima meie energiatööstuse tulevikuks rohelise kursi.

Ukraina sõja traagilised sündmused olid meile šokeerivaks äratuskellaks: Euroopa valitsused on taas mõistnud üsnagi jõhkral viisil oma sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Euroopa Komisjon tuli hiljuti välja kavaga „REPowerEU“, mille eesmärk on aidata meil Venemaa fossiilsetest kütustest lahti saada ning panna rohepöördelegi tuure juurde.

Leedu valitsus kiirendab rohelist üleminekut radikaalselt ja plaanib 2030. aastaks rajada päikese, maismaa-, ja meretuuleparke vastavalt 2 GW, 3,6 GW ja 1,4 GW ehk siis kokku 7GW jagu, mida on seitse korda rohkem kui praegu. Selline jõuline tegevus võimaldab riigil juba 2030. aastaks toota 70% elektrist ja 90% soojusenergiast taastuvate energiaallikate abil!

Leedu plaanide põhjal peaks taastuvelektrijaamad jagama omavalitsuste ja kogukondade vahel lisatasu, et suurendada uute jaamade vastuvõetavust. Võrgu ülekoormamise vältimiseks peavad aga „tootmisvõimsuse broneerijad“ hakkama tagatisraha tasuma. Samuti tahetakse lihtsustada ruumilise planeerimise protseduure ja mõnel juhul loobuda keskkonnamõjude hindamisestki. See lähenemine sarnaneb Euroopa Komisjoni kavaga „REPowerEU“ – ikka selleks, et kiirendada taastuvenergia projektidele loa andmise menetlust. Nimelt peaksid riigid hakkama tuulikute rajamiseks vajaminevaid lubasid vaid aastaga väljastama.

Tekib aga uus probleem – energiasalvestus! Päikese- ja tuuleenergia on paraku katkendlik ja kõigub vastavalt ilmastikuoludele. Energiasalvestus võib aidata nõudlustki tasandada, vältides hinnatõuse.

See võimaldaks ka taastuvenergiasse tehtavaid investeeringuid, seda maailmas, kus pole enam taastuvenergiatoetusi. Tuul ja päike pole mitte ainult odavaim viis, kuidas elektrienergiat toota, vaid neil on samas ka nullilähedane piirkulu ehk siis erinevalt gaasijaamast ei lõpetata tootmist sel juhul, kui elektrihinnad on väga madalad või siis negatiivsed.

Suuri lootusi pannakse ka elektrisõidukitele, mis võivad tulevikus toimida hiiglaslike akudena, ja vesinikumajandusele, kuid see on tulevik. Tänapäeval on aga pump-hüdroakumulatsioon ainus viis, kuidas tuua mõistlike kuludega märkimisväärseid salvestusvõimsusi. Leedu laiendab Kruonise pumbajaama 5. ploki võrra. Aga ainuüksi sellest ei piisa! Teisedki riigid peavad selle eest hoolitsema, et tekiks uusi energiasalvestusprojekte. See on madal hind, et roheline energia laieneks ja Maa pääseks kliimakatastroofist ning et sõdade rahastamine lõpetataks.

Kuna suurte taristuprojektide valmimine võtab aastaid, peavad Baltimaad energiasalvestuse asjus ühiselt tegutsema ja juba praegu vastavaid otsuseid langetama.


Artikkel ilmus 04.07.2022 Õhtulehes.