Euroopa värskelt avalikustatud elektrifitseerimise tegevuskava väärib Eesti toetust. Sugugi mitte kliima pärast, hetkel on olulisem energiašokkidega toimetulek. Venemaa sõda Ukraina vastu ja nüüd konflikt Iraaniga on avanud Euroopa otsustajate silmad - energiasõltuvust nähakse mitte ainult hinna- vaid julgeolekuküsimusena.
„Kui me impordime naftat või gaasi, siis impordime ka teiste riikide kriise,“ ütles Prantsuse peaminister sel kevadel.
Eestis saime energiajulgeoleku õppetunnid kätte juba varem. Vene gaasist vabanemine on toimunud otsusekindlalt ning sõltuvust importgaasist eestlased tagasi ei soovi. Maagaasi tarbimine on Eestis järjepidevalt langenud, võrreldes 2018. aasta tipuga ligi kaks korda.
Elektripõhine energeetika kütuste põletamise asemel
Euroopa elektrifitseerimise kava peaks Eesti seega vaatama pigem läbi majanduse ning tõhusama ressursikasutuse. Just sellest lähtuvalt panustavad elektrifitseerimisele mitmed teised lääneriigid, kellel maavaradega tingimata probleeme pole. Kanada peaministri sõnul on elektrifitseermine tugevama ja konkurentsivõimelisema majanduse selgroog. Samamoodi on Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht Fatih Birol kutsunud Euroopat elektrifitseerima oma majandust nii suures ulatuses kui võimalik.
Nende üleskutsete taustal avaldas Euroopa Komisjon eelmisel nädalal elektrifitseerimise tegevuskava, mille eesmärgiks on viia olemasolev energiatarbimine transpordis, tööstuses ja hoonetes üle elektrile. Selle tulemusel peaks elektri osakaal energia lõpptarbimises tõusma tänaselt 23% pealt 46% peale aastaks 2040.
Energiavolinik Dan Jørgensen kuulutas , et Euroopast saab maailma esimene elektrifitseeritud kontinent.
Kust alustada?
Olemasoleva energiatarbimise elektrifitseerimisel peaks Eesti vaatama kõigepealt soojasektori poole.
Esiteks mahtude tõttu. Stockholmi Keskkonnainstituudi hinnangul on soojasektoris peidus 6,6 teravatt-tundi elektritarbimist.
Teiseks valitseb soojamajanduses kriis. Miks peab Loksal 46-ruutmeetrise korteri kütmine talvel maksma 247 eurot, samal ajal kui ümbritsevates asulates on hind kolmandiku võrra soodsam? Põhjused peituvad soojavõrkude kasvavas ebatõhuses, tarbimistiheduse languses ja konkurentsi piiramises.
Üks allkiri kiirendaks soojasektori elektrifitseerimist ja langetaks hinda
Soojakriisi lahendamiseks elektrifitseerimisega tuleb astuda otsustavalt stagneerunud turukorralduse vastu. Õigupoolest on seda palju nimetada „turukorralduseks“, sest igasugused normaalsed turusignaalid on soojasektoris maetud tarbijaid ahistava bürokraatia alla. Hinnatõusuni võivad kaugküttes viia täna nii tarbimise vähendamine kui riiklikud toetused.
Tarbija on justkui sunnismaine ebamõistlikult kalli hinnaga võrgupiirkonnas, kus lokaalküte oleks odavam, kirjeldab probleemi olemust kliimaministeerium.
Samal ajal on elektril põhinevad alternatiivid regulatsiooni abil muudetud kunstlikult kehvemaks. Heaks näiteks on energiakandjate kaalumistegurid, mida ei ole Eestis kaheksa aastat uuendatud. Seda vaatamata tehnoloogia kiirele arengule ja kahele suurele globaalsele energiašokile.
Jätkuvalt korrutame hoone energiamärgise arvutamisel kasutatud elektri läbi teguriga 2,0 (kaugkütte puhul on sama väärtus 0,65). B-energiaklassi saavutamine soojuspumbaga on sisuliselt võimatuks tehtud, kuigi see toodab ühest ühikust elektrist kolm osa soojusenergiat ehk selline bürokraatlik hinnang ei ole kuidagi põhjendatud.
Teisisõnu on soojuspumba kasutamine paberil tehtud ebamõistlikuks, isegi kui see tegelikult kasutab vähem lõppenergiat ja annab tarbijale soodsama hinna.
Kui Euroopa elektrifitseerimise tegevuskava pakub soojuspumpade kasutuselevõtu kiirendamiseks välja maksusoodustusi, siis Eestis saab seda teha märksa lihtsamalt. Elektri kaalumisteguri kaasajastamine ei vaja uut seadust ega toetusskeemi. Seda saab muuta puhkuselt naasnud ministri ühe määrusega.
Euroopa Liidus nähakse lähitulevikus elektri kaalumistegurit keskmisena 1,6 juures, kuid ettevaatavalt oleks Eesti jaoks tõenäoliselt mõistlik langetada see samale tasemele nagu Soomes ehk 1,2.
See oleks esimene konkreetne samm elektrifitseerimise kiirendamisel, millest eestlased koheselt võidaksid.
Tasub meeles pidada, et igas Eesti 29 kaugküttevõrgus, kus kooskõlastatud soojahind on üle 100 EUR/MWh, saaks elektriga juba täna pakkuda soodsamat ning mugavamat teenust.
Kasvav elektritarbimine aitaks omakorda alla tuua elektrivõrgu ülevalpidamise kulusid kõigi tarbijate jaoks.
Elektrilevi on välja arvutanud , et iga lisanduv teravatt-tund tarbimist langetaks võrgutasu ligi 13 protsenti.
Vajalik plaan, mis võiks sobida kõigile
Eelmisel nädalal avalikustatud elektrifitseerimise tegevuskava ei ole järjekordne Brüsseli utoopiline plaan, vaid peegeldab muutunud geopoliitilist olukorda ja tehnoloogia arengut.
Sellel on potentsiaal majandust oluliselt elavdada.
Prantsusmaal kevadel välja kuulutatud elektrifitseerimise plaani taha koondusid tuhanded ettevõtted erinevatest valdkondadest. Ka Eesti muidu polariseeritud energiadebatis võiks elektrifitseerimine olla pigem liitev teema, tuues kokku energiatootjad, tehniliste lahenduste pakkujad ja tarbijad.
Mis on energiakandjate kaalumistegurid?
Kaalumistegurit kasutatakse hoone energiamärgise arvutamisel. Eestis korrutatakse hoones kasutatud elekter teguriga 2.0, tõhusa kaugkütte energia aga teguriga 0.65.
Mida suurem on kaalumistegur, seda halvemaks kujuneb hoone arvutuslik energiatõhusus. Seetõttu võib selgelt tõhusama kaasaegse soojuspumbaga hoone saada halvema energiamärgise kui samade parameetritega kaugküttesse ühendatud hoone; sõltumata tegelikust energiakulust, soojuse hinnast või võrgu kadudest.
Allikas Delfi arvamusportaal: https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120598797/priit-lepasepp-elektrifitseerimine-on-see-mida-eesti-majandus-vajab-uks-liigutus-voiks-tuua-labimurde