Eesti koos Läti ja Leeduga lahutab enda elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast 8. veebruaril 2025 ning pärast saartalitluskatset liitub 9. veebruaril Mandri-Euroopa sagedusalaga. See ajalooline samm ei ole oluline ainult energiajulgeoleku suurendamiseks, vaid ka puhta energia kasutamise laiendamiseks.
Aga mis saab ikkagi 8. veebruaril? Kas elekter kaob ära ning elu jääb kaheks päevaks seisma? Etteruttavalt – ei jää. Kuid mida siiski vastata, kui sõber, vanaema või kallim esitab uudisvoogu jälgides desünkroniseerimise kohta küsimusi nagu – mis asi see desünkroniseerimine on? Mis kasu me sellest saame? Kuidas see käib? Mis asi on saartalituskatse? Kas keegi läheb Eesti saarte kallale? Miks mingi desünkroniseerimine peaks mind üldse huvitama?
Mis on desünkroniseerimine?
Desünkroniseerimine tähendab Eesti elektrisüsteemi lahutamist Venemaa ja Valgevene elektrivõrgu sagedusalast ning liitumist Mandri-Euroopa sagedusalaga. See samm suurendab energiajulgeolekut, vähendab sõltuvust idanaabrist ning lubab meil tulevikus tarbida elektrit, mille päritolu on võimalikkontrollida.
Täna on Eesti, Läti ja Leedu osa BRELL-i energiaringist, mida juhitakse Moskvas. See tähendab, et Venemaal on tehniline võimalus meie elektrivarustust mõjutada. Pärast desünkroniseerimist saavad Balti riigid ise oma sagedust hallata, kasutades kohalikke elektrijaamu ja energiasalvestust.
Mis kasu meie Eestis siis sellest saame?
- Keegi ei saa meie elektrivarustust kinni keerata – Eesti, Läti ja Leedu saavad ise oma sagedust kontrollida, tagades suurema varustuskindluse.
- Parem ligipääs Euroopa elektriturule – Eesti tootjad saavad müüa elektrit laiemale turule ja parematel tingimustel.
- Rohkem puhast energiat – Mandri-Euroopa võrgus on taastuvenergia integreerimine lihtsam ja taastuvenergia osakaal kasvab.
Kuidas desünkroniseerimine toimub?
8. veebruari hommik – alustatakse järkjärgulist eraldumist Venemaaga ühendatud liinidest:
- Leedu katkestab ühenduse Kaliningradi oblastiga ja Valgevenega.
- Läti lülitab välja ühendused Venemaaga.
- Elering katkestab Narva kaudu kulgevad kaks liini Venemaale.
8. veebruar – 9. veebruar: 33-tunnine saartalitluskatse
Eesti, Läti ja Leedu töötavad iseseisvalt, hoides ise oma sagedust 50 Hz juures
9. veebruar – Balti riigid liituvad Mandri-Euroopa sagedusalaga.
Lihtne ju! Või oota, misasi on ikkagi saartalitus?
Staartalitus tähendab, et peame hoidma koos teiste baltiriikidega stabiilset sagedust ning katma ära enda tarbimisvajaduse. Stabiilsus tähendab, et sagedust tuleb hoida 50 hertsi juures. Et sagedus seal püsiks, peavad tootmine ja tarbimine olema tasakaalus. Kui elektrit ei toodeta piisavalt, hakkab sagedus vähenema. Kui tootmine on jällegi võimsam kui tarbimine, siis sagedus suureneb. Õnneks on Eesti riik ja ka erinevad energiatootjad viimastel aastatel usinalt investeerinud ja ehitanud, et oleksime võimelised ise teatud ajaperioodi enda vajadused ära katma.
Miks mind peaks üldse mingi desünkroniseerimine huvitama?
Tahaks õhtuti Aktuaalset Kaamerat vaadata, raadiot kuulata ning mõnusalt elektrisaunas käia, onju? See kõik eeldab stabiilset elektrivõrku. Tahad või ei taha sellele mõelda, aga tegemist on eluks vajaliku teenusega, milleta on oma igapäeva tegevusi väga raske teha. Desünkroniseerimine tagab, et Eesti saab oma elektrisüsteemi ise juhtida ja kasutada rohkem kohalikku taastuvenergiat, mille päritolu on kontrollitav. See tähendab kindlamat varustust ja puhtamat energiat kõigile.
Aga kas Sunly ka midagi teeb, et asjad sujuksid paremini?
Jah! Esiteks on Sunlyl Eesti üks vähestest akudest - 1,7 MW võimsusega Pikkori akusalvestusjaam, millega saame hakata Eleringile kohe aFRR turu avamisel pakkuma reguleerimisteenust, et toetada Eesti elektrisüsteemi stabiilsust. Sellel turul peavad seadmed suutma 30 sekundiga käivituda, et elektrivõrgus esinevaid puudujääke või ületootmist kompenseerida ja meie oma akuga saame sellega hakkama! Desünkroniseerimise järel vajab Baltikum 109 MW automaatset sagedusreservi – Sunly arendatav 144 MW Risti akuprojekt võiks katta terve automaatse reservi vajaduse ning 20% Baltikumi kõikide sagedusreservide vajadusest. Sunly arendab hübriidparke ka Lätis, mis ühendavad tuule-, päikeseenergia ja akusalvestuse, et toetada veelgi varustuskindlust.
Lisaks toetame ka tööstus- ja erakliente, pakkudes energiasalvestust ja taastuvenergia lahendusi.
