Palavad arutelud tuuleparkide teemal näitavad selgelt, et inimesed hoolivad oma kodukandist ja soovivad selle arengus kaasa rääkida. Kui mõned käremeelsed aktivistid sõidavad ringi mööda eri piirkondade rahvakoosolekuid seal süüdistusi loopides, siis meie näeme kohalikke, kes on sisukast ja haritud vestlusest vägagi huvitatud.
See kasvav teadlikkus ja avalik huvi on väärtuslik ka arendajatele, sest aitab vastata ühele kesksele küsimusele: milline kasu on arendusest kohalikule kogukonnale?
Sunly puhul ei ole see küsimus retooriline – me töötame selle nimel, et iga arendus tooks päriselt kasu ka kohalikule kogukonnale. Eesmärk on, et inimesed tunneksid end selles protsessis mitte lihtsalt kõrvaltvaatajatena, vaid võitjatena.
Kõige sagedamini kuuleme küsimusi elektri hinnast. Kas kohalikele tuleb elekter soodsam? Oleme sellele ootusele mitmes paigas vastu tulnud. Juba planeerimise etapis sõlmime kohaliku omavalitsusega ühiste kavatsuste kokkuleppe, milles lepime kokku kohalikele fikseeritud elektrihinna – tavaliselt kümneks aastaks. See hind on reeglina mitu korda madalam kui riigi keskmine ning võimaldab kohalikel peredel oma igakuistelt elektriarvetelt märgatavalt kokku hoida.
Ent veelgi olulisem on kindlustunne: hind on ette teada ning sõltub vaid inimese enda tarbimiskäitumisest, mitte globaalsest energiaturust või kaugetest poliitilistest otsustest.
Lahendused eri piirkondades on loomulikult erinevad. Näiteks Valgamaal oleme laiendanud soodushinnaga elektri võimalust kuue kilomeetri raadiusesse ning arvesse võetud on ka need majapidamised, kust tuuleparki visuaalselt näha on. Tsirguliina rajatava Herro tuulepargi puhul pakume kohalikele võimalust osta elektrit fikseeritud hinnaga 4,9 senti/kWh – see on umbes kaks korda soodsam kui 2023. aasta keskmine elektri turuhind (10,9 senti/kWh). Uniküla elanikele on pakutav hind veelgi soodsam – 2,9 senti/kWh.
Oma arendustes oleme teadlikult kujundanud lähenemise, kus kasusaajate ring oleks võimalikult lai. Taastuvenergia arendusest peaksid võitma kõik osapooled – eelkõige kohalikud elanikud ehk tarbijad, aga ka maaomanikud, kelle maadele tuulepargid rajatakse.
Iga maaomanikuga on sõlmitud eraldi leping, mis sisaldab ka rahalist hüvitist nende panuse eest taastuvenergia arendamisel. Muidugi on iga ettevõtte eesmärk olla majanduslikult edukas. Samas peame oluliseks, et kogukond saaks soovi korral ise arenduses osaleda. Mitmes omavalitsuses oleme andnud kohalikele elanikele võimaluse osaleda Sunly virtuaalaktsiate programmis, mis võimaldab neil otseselt kasu saada ettevõtte edust.
Tuulepargi tulekust võivad võita ka kohalikud ettevõtted. Näeme, et just tootmisettevõtete huvi tuuleenergia vastu on järjest kasvanud – see võimaldab neil vähendada oma tootmiskulusid ja suurendada konkurentsivõimet. Paljud maapiirkonnad otsivad viise, kuidas inimesi maale tagasi tuua, ning taskukohane ja stabiilne energia on seal oluline trump.
Sama kehtib ka Tsirguliinas, kus Herro tuulepargi kõrval on üldplaneeringusse märgitud tootmispiirkonnad. Vald soovib sinna meelitada uusi ettevõtteid ning tuulepark loob vajaliku eelduse, et need plaanid võiksid ka tegelikkuseks saada.
Rääkides kasust, mida tuulepark piirkonnale toob, ei saa jätta mainimata ka niinimetatud tuulikutasu – seadusest tulenevat kohustust, mille järgi arendaja peab jagama ühe protsendi oma toodangust kohaliku omavalitsusega. See tasu liigub sealt edasi otse kogukonda ning jaguneb kaheks: pool rahast laekub valla eelarvesse ja pool makstakse välja tuulepargi vahetus läheduses, kuni kolme kilomeetri raadiuses elavatele inimestele.
Kuigi üks protsent ei pruugi esmapilgul tunduda suur arv, tähendab see ühe nüüdisaegse tuuliku puhul, mis toodab aastas umbes 20 000 MWh elektrit, ligi 13 000 – 14 000 eurot puhastulu vallale. Kui tuulepargis on näiteks kümme tuulikut, tähendab see juba
140 000 euro suurust summat aastas – sellest pool läheb valla eelarvesse ning teine pool otse kohalikele elanikele jagamiseks. Kui suur see summa ühe pere kohta on, sõltub tuulepargi vahetus läheduses asuvate majapidamiste arvust.
Tuulepargid ei ole pelgalt tehnoloogilised rajatised – need toovad piirkonda kindlamat energiahinda, rahalist tulu, uusi võimalusi ettevõtluseks ja elukeskkonna parendamiseks. Kohalikul kogukonnal on nende rajamisel oluline roll. Nende ettepanekud selle kohta, millist kasu või hüvesid võiks tuulepargi arendaja lisaks pakkuda, on alati teretulnud. Mida rohkem kogukond oma hääle kuuldavaks teeb, seda suurem on tõenäosus, et arendus sobitub piirkonda loomulikul ja toetaval viisil.
Artikkel ilmus 15. mail Lõuna-Eesti Postimehes.
