5 minuti lugemineAvaldatud 46 päeva tagasi

Grete Mänd Arvamusfestivalist: Kui relevantne on see noortele, kes on alles oma teekonda alustamas?

Grete Mänd Arvamusfestivalist: Kui relevantne on see noortele, kes on alles oma teekonda alustamas?

Augustikuu alguses alustasin oma töövarju kogemust Sunly Future Ventures OÜ-s. Haarasin kinni võimalusest, et laiendada enda silmaringi ning astuda välja mugavustsoonist, avastades täiesti uut maailma, mis pürgib aktiivselt jätkusuutliku ja rohelisema tuleviku poole. Kogemuse alguses ütlesin endale, et võtan kinni igast võimalusest, millega ma igapäevaselt kokku pole puutunud – üks sellistest avaneski mulle Paides, Eesti südames, Arvamusfestivali näol. Esmakordselt Arvamusfestivalil käies avastasin mitmeid põnevaid arutelusid nii teemadel millega olin juba tutvunud, kui ka täiesti uutel.

Sellesuvine Arvamusfestival tõi endaga kaasa 25 põnevat aruteluala, kus mõtiskleti üheskoos paneelis osalevate ekspertide ning publikuga ühiskonnas aktuaalsete teemade üle, mille hulka kuulusid näiteks vaimse tervise, jätkusuutlikuse, poliitika, ning hariduse teemalised arutelud. Nüüd räägingi lähemalt, kuhu ma Arvamusfestivalil jõudsin ning mida huvitavat mulle noore inimesena kõrvu jäi.

Pärastlõunase esimese arutelu veetsin “Loova ja liikuva tuleviku alal”, kuulates arutelu teemal “Kust tuleb raha ja kuhu kaob loovus?”. Sattusin sinna telki pooljuhuslikult, olemata täiesti kindel, mis mind ees ootab. Arutelu kujunes põnevaks jutuajamiseks, mis oli fokusseeritud noorte arengule ja harimisele tänapäeval, püstitades küsimuse, miks jääb noorte seas üha vähemaks loovaid ideesid ja lahendusi. Paneel koosnes haridus- ning rahandusekspertidest, kes jagasid ühist arusaama, et noored on meie tuleviku selgroog.

Arutelu jälgides ja jõudsalt kaasa mõeldes jõudsin arusaamale, et loovus on mitmetahuline kontseptsioon, mis ei tähenda vaid ükskülgsete piltide maalimist. Loovust on vaja rakendada kõikides eluvaldkondades.

See toob mind tagasi innovaatilise mõtlemise juurde, kus loovusest puudust ei tule. Uute ideede genereerimiseks tuleb läheneda kastist väljas mõtlemisega, et tagada teiste hulgast esile kerkiv toode või teenus, mida saab saavutada vaid siis, kui eksisteerib julgus teistest erineda ja teise nurga alt läheneda.

Kuid selleks, et kasvatada ühiskonnana taoliseid mõtlejaid, tuleb lapsi juba noorelt julgustada ning motiveerida lähenema probleemidele omal moel ning mitte nende mõtteid piirata märgistades neid õigeks või valeks. Arusaam õigest või valest on täielikult ühiskonnana loodud sotsiaalne mõiste, mis surub maha innovaatilist mõtlemist. Sellise mahasurumise tulemusena kaotame järelkasvu loomingulisuse, mis on hädavajalik ühiskonna edasi liikumisele ning miks mitte ka rohelisema tuleviku garanteerimiseks.

Noore inimesena taolist arutelu kuulates, ei suudaks ma rohkem nõustuda faktiga et loova mõtlemise julgustamine noorest east toob pikas perspektiivis kasu tervele ühiskonnale. Sunlys töövarjutamise eesmärgiks olin seadnud endale silmaringi avardamise ja maailma teise nurga alt vaatamise, seega võin julgelt öelda, et ka selline kogemus aitab minul oma loovust säilitada ning arendada. See pani mind ka mõtlema, et kui paljud minuvanused noored on tegelikult juba nina vastu maad oma rada ajamas ilma, et nad avameelselt avastaksid teisi valdkondasid, mis samuti võiksid neile huvi pakkuda. Seepärast olen mina kahe käega selle poolt, et jätkuvalt pakkuda noortele erinevaid võimalusi, millest nad ise võib olla teadlikud ei olegi, sest usun, et taolised arendavad kogemused on kasulikud mitte vaid üksikisiku tasemel vaid ühiskonnana lõikame sellest varem või hiljem kasu.

Viimaseks kaheks aruteluks liikusin edasi "Taastuvenergia alale". Teemal “Taastuvenergia tuules muutuvad maastikud” võtsid sõna erinevate vaadetega kliima-, arhitektuuri- ja innovatsioonieksperdid, et arutleda kuidas, kuhu, ja miks ehitada taastuva energia genereerimiseks tuuleparke. Diskussiooni üheks läbivaks teemaks oli inimeste vastumeel tuuleparkide ehitamiseks, tulenevalt nende teadmatusest. Jõuti ühismeelele, et kohalikke ja ka laiemat ühiskonda tuleb informeerida taastuva energia ühiskondlikust kasust ning selle vajadusest, et abistada inimestel üle saada hirmust uute muutuste vastu. Samuti tuleb maastikuarhitektuurilise poole pealt arvestada ökoloogiliste teguritega, lähtudes faktoritest, mis võivad häirida looduslikku tasakaalu. Seepärast tuleb teha koostööd arhitektidel, ehitajatel ja kliimaekspertidel, et tagada parkide rajamise juures nende mõistlikkus, efektiivsus ning kooskõla erinevate nõuete ja soovidega.

Samas, tuli publiku hulgast arvamus, et füüsiliselt tuulikute nägemine ja teadmine nende olemasolust ja töötamisest annab ka mõnevõrra kindlust juurde. See toob meid tagasi esialgse mõtte juurde, kui oluline on ühiskonda informeerida ja koostööd teha, et vähendada kogukonnas tekkida võivat vastuolu.

Samuti, tõstatati küsimus tuulikute taaskasutuse kohta, mis paratamatult tekib, kui räägime rohelisest energiast ning on ka igati õigustatud. Tuulikute taaskasutamine on kindlasti üks tulevikufookustest, sest materjalid nagu nikkel ja koobalt ei ole lihtsasti lagundatavad ained. Kuid samuti ei saa jätta töökõlbmatuid tuulikuid seisma ning silmailu rikkuma, et jällegi vältida lahkhelisid ühiskonnas.

Seevastu võib tuulikutest tekkida ka omamoodi disainielement – näiteks Kopenhaagenis kaarjana paigutatud tuulikuterivi, mis küll esialgu vastukaja tekitas, kuid nüüd vaadatakse seda kui ilusat ja omapärast disainidetaili. See näide aitab hästi demonstreerida, kuidas muutus võib küll alguses paista suur ja hirmus, kuid aja möödudes kujundatakse oma arvamust ümber sillutades tee, et vähendada tuleviku projektide juures vastuolu.

Läbi paneelis olevate ekspertide arutelu mõistsin siiski, kui pikk (aga oluline) on tegelikult protsess tagamaks ühine arusaam taastuvenergia vajalikkusest. Isiklikust vaatest on taastuvenergia kasutamine nooremale generatsioonile tegelikult juba iseenesest mõistetav ning tundub kui ainuõige lahendus garanteerimaks jätkusuutliku planeedi tulevastele põlvkondadele. Seetõttu on arutelud erinevate põlvkondade vahel ülimalt olulised, et jagada erinevaid maailmavaateid ning jõuda ühise arusaamani, kuidas oleks vaja tulevikus edasi liikuda.

Päeva viimane diskussioon laskus rohkem süvitsi investorite otsuste langetamise protsessile, kuhu ja millistesse iduettevõtetesse on mõistlik raha paigutada. Olles ise alles tutvumas selle valdkonnaga läbi oma töövarjutamise, oli huvitav kuulda nii erinevate ideede ja motiividega investorite kui ka investeeritava ettevõtte poolset mõttekäiku. Kuigi iga investori lõppeesmärk on investeeringult tuua raha tagasi, siis motiivid seal taga võivad erineda.

Roheidudesse investeerides on üldjuhul eesmärgiks paigutada raha ettevõttesse ja projekti mis töötab jätkusuutliku tuleviku poole ning kindlustada elamiskõlblik planeet ka tuleviku põlvkondadele. Investeerimisest rääkimine tõstatas küsimuse “kuhu raha paigutada?”, millele vastust leida on keeruline, kuid mis tekitab põneva arutelu sellegipoolest.

Jõuti ühisele meelele, et iduettevõtetesse investeeringud tulevad suurte kuid kaalutletud riskidega. Nimelt on keeruline investeerida ettevõtetesse, kellel on vaid visioon, kuid mitte valmis toodet või teenust. Seetõttu on äärmiselt oluline luua realistlik ning täpne plaan iduettevõtte poolt, et olla investoritele atraktiivne. Arutelu käigus tõstatati ka probleem, kuidas veenda investoreid vaatama pikas perspektiivis, et nende projekt hakkab raha sisse tooma alles 5+ aasta pärast. Seetõttu nõuab investeerimine pikka ja põhjalikku analüüsi mõlema osapoole poolt enne lõpliku otsuse jõudmist. Olles töövari investorite poole peal, oli huvitav kuulata, kuidas mõtleb ka teine osapool, et nende väljakutsetest paremini aru saada.

Külastatud arutelude läbivaks teemaks kujunes kommunikatsioon ühiskonnasiseselt. Suurendatud informatsiooni ringlus probleemidest ja potentsiaalsetest lahendustest aitaks vähendada omavahelisi möödarääkimisi ning vähendada ühiskonnasisest vastupanu muutustele. Läbi taoliste arutelude avaliku rahva ja noortega on võimalik kaasata ühiskonda, arutleda erinevate mõtteviiside üle, ning mõelda nendega koos, mitte nende eest. See aitab panustada ühisesse liikumisse parema tuleviku poole. Seetõttu on Arvamusfestival suurepärane alguspunkt mitmekülgsete teemade käsitlemiseks, kus kuulajad tunnevad end piisavalt mugavalt, et ka oma arvamust avaldada. Külastades Arvamusfestivali üsna oma töövarjutamise kogemuse alguses, avardas see kindlasti minu silmaringi ning juhtis tähelepanu detailidele, mida edaspidi Sunlys oskan rohkem tähele panna.