Tuulikud ja tehnoloogia
Mis kiirusel alustavad ja lõpetavad elektrituulikud töötamist?
Tuulegeneraatorid alustavad elektri tootmist siis, kui tuule kiirus ulatub umbes 3–5 meetrini sekundis.
Optimaalne töökiirus, mille juures elektrituulik toodab maksimaalselt energiat, on tavaliselt vahemikus 12–15 m/s. Kui tuule kiirus ületab umbes 25 m/s, lülituvad tuulikud turvakaalutlustel automaatselt välja või keeravad end tuulega risti, et vältida kahjustusi.
Mis saab siis, kui elektrituulik amortiseerub?
Tuulikute demonteerimine on tuulepargi omaniku kohustus.
Amortiseerunud tuulikud demonteeritakse. Tuuleturbiinid on väärtuslik ressursiallikas, mida saab ringmajanduses uuesti kasutada. Ligi 90% demonteeritud elektrituulikust läheb taaskasutusse. Sealhulgas tornid, vundamendid, generaatorid ja käigukastid.
Suur osa materjalidest koosneb betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada.
Suur osa materjalidest koosneb betoonist, terasest ja malmist, mida on lihtne taaskasutada.
KUIDAS TAGATAKSE TUULEPARKIDE OHUTUS?
TUULIKUD ON PROJEKTEERITUD VASTAVALT EESTI KLIIMATINGIMUSTELE JA SUUDAVAD TÖÖTADA KA TALVISTES OLUDES.
Üks võimalikest riskidest on tiivikute jäätumine ning jäätükkide eraldumine labadelt. Eestis võib see juhtuda keskmiselt 5–6 päeval aastas.
Elektrituuliku pöörleva rootori küljes moodustuvad jäätükid on väikesed, kuid tugeva, umbes 18 m/s tuule korral võivad need lennata kuni 100 meetri kaugusele risti tuule suunaga. Selle riski vähendamiseks on tuulikutesse integreeritud jäätuvastamise süsteemid, mis kasutavad kuuma õhu ringlust, et jääd ennetavalt sulatada. Kui jää siiski tekib, peatavad andurid turbiini ning see käivitatakse uuesti alles pärast tehniku poolt teostatud kontrolli ja hooldust.
Tuuliku süttimine on risk, millega peab arvestama nagu iga teisegi seadme korral. See võib juhtuda samadel põhjustel nagu muu rasketehnikaga. Turbiini sees olevad komponendid võivad sisaldada kergesti süttivaid materjale. Uuemad elektrituulikud on varustatud automaatse lokaalse tulekustutussüsteemiga, mis paikneb tuuliku tipus gondlis generaatori juures, et tulekahju levimise riski vältida. Tuulegeneraatorite välisosa on valdavalt mittepõlevatest materjalidest nagu betoon ja metall. Tuulepargi piirkonda rajatud teedevõrgustik võimaldab hea juurdepääsetavuse, mis tagab aktiivse järelevalve. Elektrituulikud on ööpäevaringselt täpse automaatika kontrolli all ning see võimaldab kiire tulekahju avastamise ja tõhusa kustutustöö.
Erinevad võimalikud kõrvalekalded normaalsest tuulikute tööst on tuvastatavad juba varakult ja tõenäosus, et tulekahju tekib on minimaalne. Võimalus, et tuli leviks ümbritsevale alale on veel vähem tõenäoline kuna kustutustööd näevadki ette tule leviku tõkestamist elektrituuliku ümber.
.png)
MIS JUHTUB ELEKTRITUULIKU LABADEGA PÄRAST TÖÖEA LÕPPU?
Tuulikulabad valmistatakse tavapäraselt kasutatud komposiitmaterjalist (enamasti on selleks klaas- või süsinikkiud tugevdatud termoreaktiivse polümeerkomposiidiga), mille taaskasutamine on keerulisem, kui teistel elektrituuliku osadel.
Tuulikute tootja Vestas on toonud turule tehnoloogia, mille abil saab muuta tuulegeneraatori labad ringlusse võetavaks. See protsess võimaldab labad lagundada ja muuta need toormaterjaliks.
Tänu sellele lahendusele välditakse labade prügimäele ladustamist ja edaspidi saavad vanad labad toimida uue toormaterjalina, toetades ringmajandust tuuleenergeetikas.
Tuulikute tootja Vestas on toonud turule tehnoloogia, mille abil saab muuta tuulegeneraatori labad ringlusse võetavaks. See protsess võimaldab labad lagundada ja muuta need toormaterjaliks.
Tänu sellele lahendusele välditakse labade prügimäele ladustamist ja edaspidi saavad vanad labad toimida uue toormaterjalina, toetades ringmajandust tuuleenergeetikas.
- Labade tükeldamine – saab kasutada sildade, erinevate installatsioonide, mänguväljakute või hoonete ehitamisel.
- Kuumuse abil ümbertöötlemine – Norra firma Gjenkraft kasutab pürolüüsil põhinevat termotöötlusprotsessi, mis võimaldab tuulegeneraatori labadest koguda väärtusliku materjali (klaas- ja süsinikkiude) ja valmistada näiteks suuski ning lumelaudu.
- Kemikaalide, soojuse ja rõhu kasutamine ümbertöötlusel – Saksamaa juhtiv meretuulikute tootja Siemens Gamesa hakkas tootma täielikult taaskasutatavaid labasid – RecyclableBlades. Erinevalt varasematest labadest koosnevad need taaskasutatavast vaigust, mis lahustub kuumuse ja happelahusega töötlemisel.
- Mehaaniline ümbertöötlus – USA ettevõte Veolia kogub kasutatud labad kokku ning lõikab need umbes mõne cm pikkusteks ribadeks, mida on võimalik kasutada tsemenditööstuses täitematerjalina. Labadest saab valmistada ka komposiitgraanuleid, mis on leidnud rakendust ehitus- ja põrandapaneelide, raudteesidemete ja tugeva plastiku valmistamiseks.
